Otse põhisisu juurde

Soojale maale

Projektis osalevad kümme tüdrukut ja kuus poissi, kes just lõpetasid 6., 7., 8. või 9. klassi. Õpetajatena on kaasas kolm õpetajat. 

Sõitu alustasime Rannu rahvamaja eest kell 8 hommikul. Eesmärgiks oli esimese reisipäeva õhtuks jõuda Varssavisse Poolas. Teel tegime esimese peatuse piirilinnas Valgas Terminali parklas, kus tankisime bussile kütust. Kütus läks maksma 140,75€. Edasi kulges teekond Lätis. Riia juures möödusime Daugava hüdroelektrijaamast ning nägime oma silmaga ka Daugava jõge. Edasi suundusime Leedu poole. Leedus peatusime Wrana kohvikus ja sõime oma kõhud korralikult täis ning sealne söök läks meil kokku maksma 144,16€. 

                                 
Teekond läks võrdlemisi kiiresti, sest sõitsime kiirteedel ja kuna aknast eriti palju põnevat näha polnud, mängisime erinevaid lauamänge ja tuletasime meelde tundides õpitut: keemilisi elemente, ajaloosündmusi, geograafiapaiku ja ilmastikunähtusi. Pealelõunaks olimegi poolas ja ööbima jäime Arche hotelli, mis asus Varssavis. Õnneks oli läheduses ka KFC, mida mitmedki külastasid. 

Kokkuvõtte esimesest sõidupäevast kirjutasid Markus ja Aleks. 

Teise sõidupäeva hommik algas rikkaliku hommikusöögiga Arche hotellis. 


Edasi jätkus sõit Saksamaa suunas. Ilm läks väljas järjest palavamaks ja kuumemaks (sellest ka blogipostituse pealkiri). Bussi termomeeter näitas välistemperatuuri kohati juba 40 kraadi kanti. Õnneks saime enamuse ajast bussis jahedas veeta. 
Vahetult enne Poola-Saksamaa piiri leidsime söögikoha, kus muidu käivad rekkamehed söömas. Sealt sai endale meelepärase eine valida paljude erinevate toitude hulgast. Need portsjonid olid ikka väga suured.
Pärastlõunal ületasime lõpuks piiri ja olime Saksamaal. Piiri ületades sõitsime üle nn Pudrujõe (st Oderi). Sõitsime veel umbes kolm tundi, kuni jõudsime sihtkohta kohale. Enne kohale jõudmist suunati liiklus läbi väiksemate asulate. Tänu sellele sõitsime läbi Wittenbergi, kus 1535.aastal trükiti kõige vanem säilinud eestikeelne trükis, Wanradti ja Koelli katekismus.
Gut Wehlitzis meid juba oodati ja suunati kohe sööma. Seejärel näidati meile kätte toad ja selgitati reegleid. 

Õhtu Gut Wehlitzis oli ikka umbne, aga enam mitte nii palav kui päeval. Öösel müristas, oli äike ja sadas vihma. Üleväsimus pikast sõidust ja öine müristamine hoidsid meid kaua ärkvel.

Teise sõidupäeva kokkuvõtte tegemisel olid abiks Mihkel-Tibor ja Anti.


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kuues päev, 30.04.2022

Viimasel koolituspäeval oli õpetajatel võimalus külastada Dresdenis asuvat Volkswageni autotehast. Lisaks autotehase külastusele avanes võimalus ringi jalutada Dresdeni vanalinnas. Volkswagenil on mitmeid tehaseid, kus autosid toodetakse. Selles tehases toodeti elektriautosid, täpsemalt mudelit ID.3. Õpetajad said näha auto tootmisliini, kus igal etapil on inimene, kes lisab autole juurde detaile. Kogu tsükkel kestab kokku 12 minutit, mis tähendab, et iga 12 minuti järel saab üks auto valmis. Autotootjate sõnul on see väga aeglane protsess.  ID.3 mudel on võimeline täisakuga maha sõitma umbes 400 kilomeetrit, aga loomulikult oleneb kõik ka auto võimsusest. Paljud vajalikud osad valmistatakse teistes riikides, näiteks ka Ukrainas ja arvestades hetkeolukorda on sealsed tarned peatunud.  Volkswagen ID.3 https://i.ytimg.com/vi/Fhxv7M6icPA/maxresdefault.jpg

Viies päev, 29.04.2022

Reede oli kokkuvõtete päev. Arutati nädala tegevusi, anti üksteisele tagasisidet ja tutvuti õpilaste eluruumidega.  Päeva ülesanne oli koostada kolleegidele ja koolile tagasiside esitlus projekti kohta, kus antakse ülevaade õpitust ning mida õpilased juunis tegema hakkavad.  Lisaks sellele tutvustati õpetajatele Youtube kanaleid, kust on võimalik vaadelda erinevaid tunde üle maailma. Üks kanalitest on näiteks Lessons In Observation .  Õpetajad said tunnistuse projektikoolituse läbimise kohta. 

Tagasi koju

Hakkaski läbi saama meie aeg Saksamaal Gut Wehlitzis. Laupäeva hommikul pakkisime kohvreid ja kotte, koristasime tube, pesime põrandaid, viisime prügi välja, viisime ka voodipesud pesukorvi. Pärast hommikusööki asusimegi teele. Teekond oli pikk, üle 800 km hotellini Delfina, mis asus Poolas üpris Leedu piiri lähedal. Õnneks sai vahepeal söömas ja tualetis käia või niisama jalgu sirutada. Pühapäeva hommikul startisime juba Poolast, koduni oli nüüd sõita natukene alla 800 km. Bussisõit oli küll pikk ja päevad olid väga palavad, aga siiski mängisime bussis lauamänge, ajasime juttu, tegime nalju ja magasime.  Tagasi Randu jõudsime õhtul kella 20 paiku. Kõik vanemad olid juba meid ootamas. Reis oli pikk ja koduigatsus oli suur, millest tulenevalt valdasid meid nii rõõmu- kui ka kurbusepisarad. Olime õnnelikud, et olime kodus, nägime perekonda, samas olime kurvad, et see vahva õpireis läbi sai ja õpetaja Reet meiega hüvasti jättis.  Kokkuvõtet aitasid koostada Carola ja Liisa. ...