Otse põhisisu juurde

Sportlikust huvist lähtuv eriline pärastlõuna

Õpetaja Veiko esindab meie meeskonnas HEV (hariduslikud erivajadused) üksust ja ilmselt seetõttu pakuti talle võimalust külastada Leipzigis asuvat Porsche tehast. Loomulikult ei saanud seda võimalust kasutamata jätta. 


Tehas paikneb 400-hektarilisel maa-alal koos 6 kilomeetrise vormeli valmidusega ringraja ja sama pika maastikurajaga. Tehase ehitust alustati aastal 2000 ja on pidevalt suurenemas. Kui algul toodeti siin 90 autot päevas, siis täna väljub tehasest iga päev 600 erinevalt varustatud sportlikku sõidukit, mis on koostatud vastavalt kliendi soovidele. Tehases töötab ligi 4400 inimest ja 400 robotit. Minul avanes võimalus jälgida kogu koosteliini algusest lõpuni ja täiesti üllatav oli, et sellel lõigul kasutati roboteid vaid kahes kohas, klaaside paigaldusel ja “Laulatusel” (nii nimetatakse sõiduki kere ja käiguosa kokkuliitmist liinil). Väga suur osa tööst toimub siiski käsitsi, seda kolmes vahetuses ööpäevringselt. Suurt rõhku pannakse tehases ergonoomikale ja logistikale. Koosteliinil paigaldatakse kerele ligi 5000 detaili ning enamus neist saabuvad tehasesse õigeaegselt ning otse koosteliinile, mitte lattu. Iga valmis sõiduk läbib kvaliteedikontrolli ning territooriumil paikneva testiraja.


Selliste sportlike sõidukitega kohtumist ei saanud kuidagi kasutamata jätta. Järgmiseks kohtumiseks tuleb natuke raha koguda, sest ka ringrajal sõitmine külalistele on teatud raha eest võimalik.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Ühtsuses peitub jõud

Täna ärkasid ja jõudsid hommikusöögile KÕIK ilma ergutamiseta. Söögiks, nagu ikka, sai teha võileibu ja/või krõbinaid piimaga.  Kell üheksa hakkasime Matthew'ga erienvaid lõbusaid asju tegema. Päeva märksõnadeks oli töö rühmas, ülesannete jaotamine, täitmine ja koostöö.  Alustuseks viis Matthew meid õue, et üle rääkida eelmisel päeval räägitu, seejärel pidime moodustama rühmad ning koosseisu valikut põhjendama. Edasi asusime ülesannete kallale. Esmalt pidime tegema läbi ühe viktoriini, millele vastamine demonstreeris iga rühma koostöö ja tööjaotuse tõhusust. Sellele järgnes analüüs. Seminari teises pooles moodustasime uued rühmad ja ülesanded olid sellel korral nö füüsilisemat laadi. Näiteks tuli igal rühmal ehitada 36 joogitopsist püramiid ja alustada tuli selle tipust, lisades iga reaga alumisi korruseid. Ülesanne ostuts päris keeruliseks, aga oli samas ka hasarti tekitav. Päris valmis ei saanud püramiid ühelgi rühmal ja lõpuks ehitasime selle ikkagi alt üles.  Järgmises ülesande
Postita kommentaar
Lisateave

Issanda loomaaed on kirju

Tänane hommik algas viimase kohtumisega Matthew'ga ning rääkisime esmamulje kujunemisest. Saime teada, et uutes olukordades uute inimestega kohtumisel kujuneb arvamus üksteisest 15 sekundi jooksul. Silmside, naeratus, käepigistus aitavad luua usaldust ja on võtted, kuidas luua endast head muljet.  Seejärel tegime kokkuvõtte ja andsime tagasisidet õpipäevadest Gut Wehlitzis Google Jamboardis.  Lõpuks saime kätte tunnistused kursuse läbimise kohta.  Peale seda suundusime bussi ning sõitsime Leipzigi loomaaeda, kus nägime loomi alates selgrootutest ja kaladest orangutanide ja krokodillideni välja. Loomaaias kohtasime selliseid loomi, keda paljud meist nägid elusuuruses esimest korda. Esindatud olid erinevad maailmajaod, näiteks Aafrika, Austraalia, Ameerika jne. Lindegi oli nii väikseid ja värvilisi kui suuri ja uhkeid.  Pärast loomaaeda läksime ülejäänud Leipzigi linna võimalusi uurima. Üle tee minnes tuli hoolega jälgida trammide liikumist, et mitte trammi alla jääda. Tänane linn ol
Postita kommentaar
Lisateave

Tagasi koju

Hakkaski läbi saama meie aeg Saksamaal Gut Wehlitzis. Laupäeva hommikul pakkisime kohvreid ja kotte, koristasime tube, pesime põrandaid, viisime prügi välja, viisime ka voodipesud pesukorvi. Pärast hommikusööki asusimegi teele. Teekond oli pikk, üle 800 km hotellini Delfina, mis asus Poolas üpris Leedu piiri lähedal. Õnneks sai vahepeal söömas ja tualetis käia või niisama jalgu sirutada. Pühapäeva hommikul startisime juba Poolast, koduni oli nüüd sõita natukene alla 800 km. Bussisõit oli küll pikk ja päevad olid väga palavad, aga siiski mängisime bussis lauamänge, ajasime juttu, tegime nalju ja magasime.  Tagasi Randu jõudsime õhtul kella 20 paiku. Kõik vanemad olid juba meid ootamas. Reis oli pikk ja koduigatsus oli suur, millest tulenevalt valdasid meid nii rõõmu- kui ka kurbusepisarad. Olime õnnelikud, et olime kodus, nägime perekonda, samas olime kurvad, et see vahva õpireis läbi sai ja õpetaja Reet meiega hüvasti jättis.  Kokkuvõtet aitasid koostada Carola ja Liisa. 
Postita kommentaar
Lisateave