Otse põhisisu juurde

Läbi raskuste tähtede poole

Teise päeva hommikul kogunesime seminariruumi. Esmalt püüdis Matthew meie nimed endale selgeks saada ehk me pidime ennast tutvustama. Seejärel rääkis igaüks oma lemmikmuusikast, lemmiktoidust, millega keegi vabal ajal tegeleb, kuhu keegi tahab tulevikus reisida ning kellega me tahaksime tutvuda. 
Matthew eesmärk on meist nädala lõpuks koolitada meeskonnatöö eksperdid ehk kuidas me saaksime suurepäraseks meeskonnaliikmeks. Selleks moodustasime grupid, kus pidime arutlema, mis võiksid olla 21. ajandi oskused ja mida tahaksime koolis õppida. Pärast arutelu näitas Matthew meile õpetajate rühmatöö tulemusi, mis väga palju meie mõtetest ei erinenudki. 


Järgnevalt oli meie ülesanne panna kirja enda tugevused, nõrkused, meeldimised ja mittemeeldimised. See ei olnud just kõige lihtsam ülesanne. Et me paremini oma tugevusi ja nõrkusi mõistaksime, siis tegime TESTI, mille tulemusena saime teada, mis tüüpi inimene keegi on. 
Viimase asjana arutlemine selle üle, mis on meie unistuste amet.  


Pärastlõunal suundusime elektroonika töötuppa, kus kõigepealt tutvustas mentor Aran meile ennast ning seejärel oli meie kord ennast talle tutvustada. Kui kõik nimed selged, asus Aran meile näitama erinevaid elektroonikakomponente, nt takistit ja LED-pirne. Üheksandikud juba teadsid kõiki neid tarvikuid, kuid enamus seltskonnast ei olnud veel nendega tutvust teinud, seega selgitas Aran, mis asi see takisti üldse on. Tema selgitus oli väga huvitav ning arusaadav, ma poleks elu sees tulnud selle peale, et takistit võiks seletada jõe ja kivi näitel. Seejärel andis Aran meile kõik vajalikud komponendid ning hakkasime harjutama jootmist. Kuna me ei tegele sellega igapäevaselt, siis ei tulnud ka igaühel kohe kõik perfektselt välja. Aran lahendas ka selle väga huvitavalt. Nimelt viis ta meid enda projekti juurde, millega ta vabal ajal tegeleb ning selleks oli maastur. Ta ütles, et ta on oma auto mootorit pidanud 3-4 korda lahti võtma ainult selle pärast, et see ei tulnud tal perfektselt välja. Sellega tahtis ta öelda, kui midagi kohe ei õnnestu, siis tuleb see uuesti teha ning õppida tulebki aeglaselt ning vigadest. Seejärel suundusime tagasi tööpinki ning asusime uuesti tööle, kuid veidi aja pärast teatas Aran, et meie töötuba hakkab läbi saama. Seega sättisime asjad kokku ning jätsime tänaseks hüvasti. Peale huvitavat töötuba oli meil paar tundi vaba aega ning seejärel asusime ühiselt õhtusööki sööma.


Neljanda päeva hommikupoole kokkuvõtet aitas koostada Gert ning õhtupoolse kokkuvõtte koostas Reimo.
 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Ühtsuses peitub jõud

Täna ärkasid ja jõudsid hommikusöögile KÕIK ilma ergutamiseta. Söögiks, nagu ikka, sai teha võileibu ja/või krõbinaid piimaga.  Kell üheksa hakkasime Matthew'ga erienvaid lõbusaid asju tegema. Päeva märksõnadeks oli töö rühmas, ülesannete jaotamine, täitmine ja koostöö.  Alustuseks viis Matthew meid õue, et üle rääkida eelmisel päeval räägitu, seejärel pidime moodustama rühmad ning koosseisu valikut põhjendama. Edasi asusime ülesannete kallale. Esmalt pidime tegema läbi ühe viktoriini, millele vastamine demonstreeris iga rühma koostöö ja tööjaotuse tõhusust. Sellele järgnes analüüs. Seminari teises pooles moodustasime uued rühmad ja ülesanded olid sellel korral nö füüsilisemat laadi. Näiteks tuli igal rühmal ehitada 36 joogitopsist püramiid ja alustada tuli selle tipust, lisades iga reaga alumisi korruseid. Ülesanne ostuts päris keeruliseks, aga oli samas ka hasarti tekitav. Päris valmis ei saanud püramiid ühelgi rühmal ja lõpuks ehitasime selle ikkagi alt üles.  Järgmise...

Tagasi koju

Hakkaski läbi saama meie aeg Saksamaal Gut Wehlitzis. Laupäeva hommikul pakkisime kohvreid ja kotte, koristasime tube, pesime põrandaid, viisime prügi välja, viisime ka voodipesud pesukorvi. Pärast hommikusööki asusimegi teele. Teekond oli pikk, üle 800 km hotellini Delfina, mis asus Poolas üpris Leedu piiri lähedal. Õnneks sai vahepeal söömas ja tualetis käia või niisama jalgu sirutada. Pühapäeva hommikul startisime juba Poolast, koduni oli nüüd sõita natukene alla 800 km. Bussisõit oli küll pikk ja päevad olid väga palavad, aga siiski mängisime bussis lauamänge, ajasime juttu, tegime nalju ja magasime.  Tagasi Randu jõudsime õhtul kella 20 paiku. Kõik vanemad olid juba meid ootamas. Reis oli pikk ja koduigatsus oli suur, millest tulenevalt valdasid meid nii rõõmu- kui ka kurbusepisarad. Olime õnnelikud, et olime kodus, nägime perekonda, samas olime kurvad, et see vahva õpireis läbi sai ja õpetaja Reet meiega hüvasti jättis.  Kokkuvõtet aitasid koostada Carola ja Liisa. ...

Kolmas päev, 27.04.2022

Kolmandal koolituspäeval külastasid Rannu õpetajad Leipzigi Rahvusvahelist Kooli.  Õpetajatele tutvustati kooli õppesüsteemi. Saadi teada, et kool on õppemaksuga, millest lapsevanem maksab aastas 8000 eurot ning teine samapalju maksab omavalitsus. Koolis õpib ligi 1000 õpilast vanuses 1 - 18. Rannu õpetajad külastasid õppehoonet, kus õppisid lapsed vanuses 6 - 18, kes on pärit seitsmekümnest riigist.  Õpetajad nägid koolis erinevaid ruume, said vestelda aineõpetajatega ning põgusalt vaadelda prantsuse keele tundi.  Pärast kooli külastust oli õpetajatel võimalus tutvuda Leipzigi linna vaatamisväärsustega.