Otse põhisisu juurde

Sõda Leipzigi linna all, mida täna ei olnudki

Hommikune ärkamine oli raske. Pärast hommikusööki kogunesime koos Rumeenia grupiga sissejuhatavale infotunnile. Meie mentor Matthew rääkis veelkord kohalikest reeglitest ja Gut Wehlitzist. Seejärel tutvustati õppekeskust ja selle ümbrust. Kahjuks oli hommik üsna jahe ja vihmane. 

Pärast lõunasööki sõitsime Leipzigisse. Esmalt oli aega suveniire osta ja natukene omapäi ringi vaadata. Siis tuli meie juurde giid Johann, kes rääkis Leipzigi ajaloost ja näitas meile vanalinna. Linnatuuril saime teada, et Leipzig on olnud väga rikas kauba- ja tööstuslinn uhkete hoonetega, mis kahjuks II maailmasõja ajal hävisid. Linn kuulus endise Ida-Saksamaa koosseisu ja siit said alguse kahe Saksamaa taasühinemist tugevasti mõjutanud sündmused. Tänaseks on paljud hävinud hooned taastatud või uued asemele ehitatud ning linn on praegu Saksamaal suuruselt kaheksandal kohal (u 600 000 elanikku). Nägime mitmeid ajaloolisi kirikuid, kaupmeeste hooneid, ülikooli, väljakuid, parke jne. Linnaga seotud tuntud isikutega aitasid tutvuda mitmed skulptuurid ja ausambad, näiteks helilooja Bach, kirjanik Goethe jt. Pärast Fausti varba silitamist jäi vihm järgi ja päike tuli välja. 


Õhtul oli kavas võrkpalli mängimine ja filmi vaatamine. 

Kolmanda päeva kokkuvõtte tegemisel olid abiks Kristina ja Kirke.  


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Soojale maale

Projektis osalevad kümme tüdrukut ja kuus poissi, kes just lõpetasid 6., 7., 8. või 9. klassi. Õpetajatena on kaasas kolm õpetajat.  Sõitu alustasime Rannu rahvamaja eest kell 8 hommikul. Eesmärgiks oli esimese reisipäeva õhtuks jõuda Varssavisse Poolas. Teel tegime esimese peatuse piirilinnas Valgas Terminali parklas, kus tankisime bussile kütust. Kütus läks maksma 140,75€. Edasi kulges teekond Lätis. Riia juures möödusime Daugava hüdroelektrijaamast ning nägime oma silmaga ka Daugava jõge. Edasi suundusime Leedu poole. Leedus peatusime Wrana kohvikus ja sõime oma kõhud korralikult täis ning sealne söök läks meil kokku maksma 144,16€.                                    Teekond läks võrdlemisi kiiresti, sest sõitsime kiirteedel ja kuna aknast eriti palju põnevat näha polnud, mängisime erinevaid lauamänge ja tuletasime meelde tundides õpitut: keemilisi elemente, ajaloosündmusi, geograafiapaiku ja ilmastikunähtusi. Pealelõunaks olimegi poolas ja ööbima jäime Arche hotelli, mis asus Varss
Postita kommentaar
Lisateave

Ühtsuses peitub jõud

Täna ärkasid ja jõudsid hommikusöögile KÕIK ilma ergutamiseta. Söögiks, nagu ikka, sai teha võileibu ja/või krõbinaid piimaga.  Kell üheksa hakkasime Matthew'ga erienvaid lõbusaid asju tegema. Päeva märksõnadeks oli töö rühmas, ülesannete jaotamine, täitmine ja koostöö.  Alustuseks viis Matthew meid õue, et üle rääkida eelmisel päeval räägitu, seejärel pidime moodustama rühmad ning koosseisu valikut põhjendama. Edasi asusime ülesannete kallale. Esmalt pidime tegema läbi ühe viktoriini, millele vastamine demonstreeris iga rühma koostöö ja tööjaotuse tõhusust. Sellele järgnes analüüs. Seminari teises pooles moodustasime uued rühmad ja ülesanded olid sellel korral nö füüsilisemat laadi. Näiteks tuli igal rühmal ehitada 36 joogitopsist püramiid ja alustada tuli selle tipust, lisades iga reaga alumisi korruseid. Ülesanne ostuts päris keeruliseks, aga oli samas ka hasarti tekitav. Päris valmis ei saanud püramiid ühelgi rühmal ja lõpuks ehitasime selle ikkagi alt üles.  Järgmises ülesande
Postita kommentaar
Lisateave

Tagasi koju

Hakkaski läbi saama meie aeg Saksamaal Gut Wehlitzis. Laupäeva hommikul pakkisime kohvreid ja kotte, koristasime tube, pesime põrandaid, viisime prügi välja, viisime ka voodipesud pesukorvi. Pärast hommikusööki asusimegi teele. Teekond oli pikk, üle 800 km hotellini Delfina, mis asus Poolas üpris Leedu piiri lähedal. Õnneks sai vahepeal söömas ja tualetis käia või niisama jalgu sirutada. Pühapäeva hommikul startisime juba Poolast, koduni oli nüüd sõita natukene alla 800 km. Bussisõit oli küll pikk ja päevad olid väga palavad, aga siiski mängisime bussis lauamänge, ajasime juttu, tegime nalju ja magasime.  Tagasi Randu jõudsime õhtul kella 20 paiku. Kõik vanemad olid juba meid ootamas. Reis oli pikk ja koduigatsus oli suur, millest tulenevalt valdasid meid nii rõõmu- kui ka kurbusepisarad. Olime õnnelikud, et olime kodus, nägime perekonda, samas olime kurvad, et see vahva õpireis läbi sai ja õpetaja Reet meiega hüvasti jättis.  Kokkuvõtet aitasid koostada Carola ja Liisa. 
Postita kommentaar
Lisateave